Matkarajad Naissaarel – Lõunarada

Naissaarel olevate matkaradade alguspunktiks on Suursadam. Saart tutvustavaid radasid on kaks – Lõunarada ja Keskrada. Vaatame, kuhu viib meid nendest esimene – Lõunarada.

1. Suursadamast kuni Hülkarini läheb rada mööda randa. Rannalõigu nimetus Noodamajarand tuleneb võrgukuuridest, mis kahjuks ei ole säilinud. Astangulisel rannal on näha omapäraseid puuvorme nagu näiteks maadligi roomavaid mände.
2. Järgmiseks punktiks on Hülkari või siis Hülgekari. Krimmi sõja ajal oli seal inglise blokaadieskaadri ankruplats. Skorbuuti surnud prantsuse meremeestele rajati sinna väike kalmistu. Hülkari otsas on tänapäeval saare parimad supelrannad.
3. Patarei nr. 5 projekteeriti 1911.a ning selle ülesandeks oli koos mandril asuva Suurupi patareiga sulgeda vaenlase läbipääs. Patarei rekonstrueeriti  Eesti I Vabariigi päevil kui see 1918.a osaliselt õhiti.
4. Edasi läheb teekond Männiku külla, mis kujunes 1950.aastatel tüüpilise nõukogude armee kasarumulinnakuna. Sinna kuulusid rohmaka arhitektuuriga klubi, saun, söökla ja elektrijaam koos kasarmute ja ohvitseride pereelamutega. Vaatamisväärsuseks on ka raudteejaam ja kitsarööpaline raudtee, mille pikkus küündis kuni 37,7 kilomeetrini. Külas paikneb ka Männiku kivi nimeline rändrahn.
5. Lõunarada viib meid peale Männiku küla kunagisele Lõunaküla asemele. Seal oli saare suurim ja tähtsaim rootsi-eesti segaelanikkonnaga asula. 1876.ehitati sinna ka kool, mere ääres asusid kalandusega seotud hooned. Okupatsiooniaastad hävitasid Lõunaküla talud täielikult. Nüüd võib sealt leida Omari küüni, kus toimus suvel Naissaare I Laulupidu.
6. Külasadamast põhja pool asuvale Vallimäele ehitati 1727. Aastal Peeter I korraldusel 5 bastioni, kurtiinide, vallikraavide ja raveliinidega. Tänapäeval on see mälestuseks möödunud militaarsetele aegadele.
7. Põliste mändide all asub roostetanud ristidega kalmuaed. Kalmistul keskseks mälestiseks on inglaste kalmukivi Krimmi sõja päevilt.
8. Kalmistu ja Lõunaküla vahel asub ka restaureeritud Naissaare Maarja kirik. See püstitati 1934.aastal ning peale okupatsiooni arvati, et kirik on taastamiskõlbmatu.
9. Võimalik on vaatama minna ka taluaset, kus sündis maailmakuuulus optik Bernhard Schmidt. Sepa talus sündis ka kunstnik ja kirjanik Erik Schmidt.
10. Kaitse all olev laanekuusik. Metsad on läbi aegade olnud väga tähtsad Naissaarel. Juba 1297.aastal reguleeriti saarel metsaraiet Taani kuninga korraldusel.  85% Naissaare pindalast on kaetud metsaga.
11. Põnev vaatamisväärsus on ka Nõukogude armee rajatud meremiinilaod ja montaažitehas. Laod ning platvormid olid ühendatud sadamaga raudteed pidi. Tänapäeval on võimalik vaadata tühjakspõletatud või õhatud miinide kesti. Miiniladude läheduses metsa all on suur kaitsealune rabakivist rändrahn. Põlendikukivi ümbermõõt on 26 meetrit ja kõrgus 7 meetrit.
12. Suvilate asemed Sikksaarel. Just sinna rajati 19.sajandi lõpul tallinlastele suvilad. Supelrand ja samblikuga kaetud metsaalused.

Matkarajad Naissaarel – Lõunarada ja Keskrada viivad nii kaunisse ürgloodusesse kui ka nõukogude ajal rajatud hoonete vahele. Lisaks saab veel kuumal suve ilmal ujuma minna ja rannaliival piknikku pidada. Hariv, põnev ja looduslähedane matk!