Ühel septembri päikesepaistelisel päeval tulid Imavere põhikooli 6-9.klassi noored klassiekskursioonid Naissaarele. Kaugelt mandrilt tulnud seltskonnale pakkus elamust juba sõit saarele – lainetav meri, tuuleiil ja Tallinna vaade. Plaanis oli ette võtta saart tutvustav jalgsimatk.

Klassiekskursioonid Naissaarel

Naissaarele maabunud, tutvuti kohaliku giidi Andresega. Võeti ette paari kilomeetrine retk miiniladudesse mööda raudteerööpaid. Tee viis paksu männimetsa,maapind oli kaetud tumerohelise sambla ja ohtrate seentega.

Miinitehase ladude hooned olid tontlikud. Suured mahajäetud puitmajad, milles kunagi valmistati nii kurjategevaid miine. Giid seletes seltskonnale, kuidas toimus tehases töö ja selle ohtlikkusest. Puhkepaus tehti Põlendikukivi juures, kus leidis aset Naissaare klassiekskursioonide esimene toidupaus. Suurt rõõmu valmistas ka mustikate noppimine.

Miinikestasid proovisid tugevamad poisid üles tõsta.

Edasi viis jalgsimatk mööda raudteed miinikestade juurde. Igaks juhuks tuli käia hanereas ja vältida teelt kõrvale astumist – alles eelmine aasta leidis giid Andres oma maja lähedalt mürsu, mille elimineerimiseks tuldi kohale helikopteriga. Seega tuli panna tähele, kuhu astud. Õpetajate imestuseks käisid noored korralikult mööda majajäetud raudteed. Miinikestad olid suured ning poisid proovisid mitmekesti üht neist tõsta, kuid tulutult.

Järgmiseks sihtkohaks oli Omari küün, kus sai jalgu puhata. Paljud noored ei ole pika kõndimisega harjunud, kuid värske metsaõhk ja matk, teevad ainult head. Pausi ajal korjas giidi väikene poeg põllult neidudele lilli ja müras poistega. Õpetajad uurisid elu üle saarel ning kuidas talve üle elada.

Kitsed, Petka viktoriin ja rongisõit.

Naissaare kirikusse piilusid mõned julgemad tüdrukud akendest sisse, poisid see eest ronisid värava juures oleva puu otsa. Klassiekskursioonide pakett seiklusmatk Naissaarel hakkas läbi saama. Tuli veel kõndida Männiku külla, kus ees ootas supp ja kaks valget ning väga julget kitse. Legendaarne Petka korraldas väga elavalt noortele ka ekspromt viktoriini, mida keegi oodata ei osanud. Nii kinnistusid veelkord päeva jooksul saadud teadmised.

Seejärel oli aeg kitsedega hüvasti jätta ja Petka sõidutas grupi väikese Rähnipesa veduriga tagasi sadamasse. Sadamas ootas reisilaev Monica. Tagasireis kujunes kordades vaiksemaks kui hommikune saarele sõit – kõik olid väsinud. Noortele andis ekskursioon uusi teadmisi, mis ajalootunnis kindlasti tulevikus kasuks tulevad. Lisaks sai koos sõprade ja õpetajatega aega veeta ka väljas pool klassiruumi. Järvamaalt tulnud grupile oli omaette elamuseks juba meri iseenesest.

Õpetaja Krista arvas, et õpilased jäid reisiga rahule ja tõi välja, kuidas kooliõpilased imestasid „Kas saarel kooli ega poodi ei olegi?“ ning Petka heast südamest tehtud viktoriini. Samuti oleks ta tahtnud näha kirikut ka seest poolt. On põhjust tagasi tulla! Seda mainisid ka osad õpilased, kes sooviksid naasta Naissaarele koos oma peredega.

Klassiekskursioonid Naissaarel - Lõunaküla

Naissaare ekskursioonide giid Andres

Andres, hüüdnimega „Naissaare habe“ elab Naissaarel aastaringselt koos oma perega, kuhu kuulub ka nelja-aastane poeg. Hetkel korraldab ta ekskursioone erinevatele gruppidele – nii suurtele, väikestele, välismaalastele kui ka klassidele. Saare külluslik loodus ja Andrese naise laialdased teadmised taimede vallas, on pannud saare elanikud ideele hakata korraldama ka ravimtaimi tutvustavaid ekskursioone. Ootame huviga järgmist hooaega!

 

Broneeri oma koolireis siit