Naissaart on läbi aegade kutsutud erinevate nimedega. Soome keeles kõlab see Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö. Saare kohanimed on rootsi päritolu, tulenevalt rannarootslastest, kes olid end Naissaarele sisse seadnud juba 15.sajandil. Toome välja nimed, millega on Naissaart tema kirju ajaloo vältel kutsutud.
Terra Feminarium – saart nimetati esmakordselt selliste nimedega 11.sajandist pärineva munk Bremeni Adam kroonikates. Ladinakeelne nimi tähendab tõlkes „naiste saar“. Mõndades ürikutes oli kasutatud ka nime Amazonia, Naissaart ümbritsevate legendide tõttu.
Narigeth – umbes 1250.aastal, kasutab selliset nime Taani kuningas Valdermar oma hindamisraamatus „Liber Census Daniae“. Teos on väga hinnatud infoallikas, seoses kohanimede ja sotsiaalsete olude kohta keskajal.
Nargheten – selline nimi on antud saarele Taani kuninga Erik VI Menvedi korralduses 17.juunil 1297.aastal seoses Tallinna lähedaste saarte metsakasutuse ja raie keelu tõttu. Mets oli laevadele heaks meresõidu tähiseks. Seda aastat võib pidada ka looduskaitse alguseks Eestis.
Läbi on käinud ka sellised nimed nagu Nargheiden (1348), Nargeden (1455), Nariöö (1506), Nargön (1509) ja Nargen (1519). Nime algne tüvi püsib läbi sajandite, kuid on üles tähendatud erinevates allikates veidi muutunud kujul. Per Väino Wieselgren (1900-1989), keele-ja kirjandusteadlane ning kohanimede uurija) arvas, et Naissaare nime algtüvi on soome-ugri päritolu. Rootslased ja sakslased mugandasid selle siis Nargö’ks või Nargen’iks.
Naissaar – esimest korda kasutab seda meile tuttavat eestipärast nime Eberhard Gutsleff 1732.aastal.
Pildi allikas on Tallinna Ülikooli Akadeemiline raamatukogu.
1921.aastal jõuab nimetus Naissaar Eesti merekaardile.
Terra Feminarium, Naissaar, Nargen, Narigeth – heal lapsel mitu nime. Naissaar oma põneva ajalooga ja mitmete toponüümidega pakub onomastikutele kindlasti palju huvi.
Mis paelub Sind Naissaare ajaloo juures enim?
